Romantiline kohtumine õunaaias

IMG_9221Meile meeldib üllatusi organiseerida. Eile oli just selline üllatamise päev, sest meil oli vaja korraldada kohtumine ühes õitevahus õunaaias kahele ilusale inimesele.

Ettevalmistused algasid juba paar õhtut varem, kui valmistasin vahvad küünlalaternad.
Kui kõik vajalik inventar oli autosse pakitud, hüppasime läbi veel kondiitritöökojast ning varusime pudeli champagnet. Õunaaeda saabudes tervitas meid tõeline suveilm – päike paistis ja õunaaed oli nagu üks suur õitemeri. Nii ilusat õunaaeda teada on suur õnn!
Sättisime paika laua, katsime selle, laua kõrvale tõstsime toolid, panime vaasi sihvakad tulbid, kaunistasime õunapuuokIMG_9240si laternatega ja tegime kiiruga mõned klõpsud.
Armas hetk oli vaja jäädvustada.

Siis oli meil aeg lahkuda, et  stseeni saaks astuda selle tõelised tegelased – kaks ilusat inimest.

Õhus on romantikat…

makroonid   õied

Laternategu

laternateguOleme organiseerimas romantilist õhtusööki ühele armsale paarile õunaaias. Meeleolu loomiseks oli vaja valmistada romantilised küünlalaternad, mida plaanime õunapuu külge riputada.

Ideid, kuidas seda teha on mitmeid, kuid mina tegin nii:
võtsin 5 purki, kraapisin ja pesin maha sildid (vajadusel leota enne, läheb lihtsamalt). Ostsin poest erinevaid pitse ja paelu (Karnaluks’i käsitööpood Tallinnas, Hermanni tänaval on selleks puhuks paradiis), messingivärvilise traadi leidsin K-Rautast. Meisterdamiseks läks vaja veel liimipüstolit, traadi katki naksamiseks näpitsaid ja väänamiseks kohati ka tange. Tegin traadist purgi kaela ümber sangad, esimese purgiga oli veidi mässamist, kuid õiged töövõtted tulid kiiresti ja peagi olid sangad olemas.

laternad õunapuulLõikasin pitsidest ja paelast õiget mõõtu jupid, panin liimipüstoli sooja. Kandsin liimi pitsi äärtele ja liimisin purgi külge. Kuna liim on kuum, siis kasutasin pitsi purgi külge vajutamiseks jäätisepulka – ongi hea põhjus enne meisterdama asumist üks mõnus jäts ära limpsida.
Kui pitsid paigas, siis kleepisin osadele veel paelad peale.

Nüüd vaja vaid väikesed küünlad sisse anna ja ongi valmis! Kaunid laternad aiapeoks sünnivad lihtsalt.

romantilised laternad

Kuldne oliiviõli

OLYMPUS DIGITAL CAMERAMinu tutvus oliiviõliga sai alguse kümne aasta tagusest reisist Toskaanasse, kus hotelli asemel rentisime sõpradega farmimajutuse.  Jah, olin ka varem oliiviõlist kuulnud, kuid kodus selle teadlikku tarbimist polnud. Oli ikka eestimaine rapsiõli või päevalilleseemneõli. Selles sai pannkook rõõmsalt praetud. Ja kuhu seda õli mujale kasutadagi?

Seal Toskaanas ootas meid maikuises soojuses imeline vaade orgu, mägedele ja oliivipuude istandustele ning köögilaual tervitas meid pudel pererahva istandustest pärit oliiviõli, karp vabakana mune ja kausitäis apelsine. Mekkisime seda oliiviõli esialgu vargsi ja tilgutasime itaaliapäraselt saiaviilule, hommikul praadisime selles mune ja olime õnnelikud. Õli maitses väga hea, oli selline puuviljaline ja kuldkollane. Peale paaripäevast päikesetutvust kasutasime seda ka jahutava kreemina, et päiksepõletusest toibuda. Ja õli maitses iga päevaga üha enam, valasime salatile ja saiale ning mekkisime lusikaotsalt lisaks. Kui meie külaskäigu kuuendal õhtul peretütar hoolitsevalt küsis, kas kõik on majas korras ja kas meil kõike ikka jagub, siis teatas mu sõbranna, et õli on otsas. Peretütar vaatas meid ehmunul pilgul ja ta silmad läksid ülisuureks nagu Bart Simpsonil. Otse loomulikult saime uue pudeli tarbimiseks ja puhkus võis jätkuda.

IMG_9963Ostsime õli kaasa ja toppisime kohvrisse. Saime pudelid tervelt Eestisse. Nautisime kuni jagus ja siis ostsin Eestis jälle rapsiõli – olin tagasi vanas mustris.
Ka Provence-reisilt naasime sealse oliiviõliga ja aastad hiljem tõstsin Hispaaniast koju jõudes köögikapile uhke pudeli heamaitselist oliivõli, jumalate nektarit. Viimastel aastatel võtsin Hispaania elu-oluga tutvumiseks pikemalt aega. Esimesel poeskäigul tõuseb sealses kliimas ja interjööris olles alati käsi oliiviõli haarama (loomulikult müüakse seal ka muid õlisid, rapsiõli kaasa arvatud) – oliiviõli käib Vahemere köögiga lihtsalt käsikäes. Kasutan seda salatikastmes (segan balsaamiko, sidrunimahla ja maitsetaimedega, sekka värskelt jahvatatud musta pipart), tilgutan krõbedale batoonsaia viilule (muide, Hispaanias ei ela keegi ilma selle pika saiata päevagi), segan mitmetesse riisiroogadesse, praen sellega ja marineerin grillimiseks liha. Isegi austrite valmistamiseks kasutan. Seda lihtsalt kulub igale poole ja maitseb hästi. Loomulikult pakuti erinevates elamistes, mida aastate jooksul perega rentisime ikka alati seda oma istanduse toodangut – hispaanlased on lahked omatehtud oliiviõli jagama. Leidsime nende aastate jooksul ka oma lemmiku – Siurana piirkonna istanduste õlid.

IMG_3563Viimati, kui Hispaaniast autoga koju sõitsime, pakkisin oskuslikult pagasiruumi märkimisväärse koguse ja olin kindel, et sellest jagub kauaks. Kuid pidin peale aastavahetust tõdema, et viimane punsu on poolik ja vaja uut otsima hakata. No meil tegelt suur pere ka.
Oliivipuid on Hispaanias igal pool ja eriti kenad on puud kevadeti aprillis, puude õitsemise aegu. Siis on nende ümber magus-kirbe lõhn ja mõnus mesilaste sumin. Vanade oliivipuude tüved on krobelised ja kõverad ning puud koogutavad väärikalt maa poole. Istanduste hooldamine on tohutu töö – varahommikul juba saetakse, lõigatakse vanu oksi, kastetakse istandusi (enamasti on puude vahel rivis kastmissüsteemid), kobestatakse pinnast ja jälgitakse puude kasvu.

IMG_3610Istanduste vahel sõites kohtasin enamasti farmereid väikeste traktoritega askeldamas – hea oliiviõli tuleb suure töö ja vaevaga.
Oliiviõli kasulikkusest ei hakka ma rääkima, sest ma ei tea kui palju ta midagi halba langetab (kolesterooli äkki) ja mida ennetab. Kuid ma tean, et ta sisaldab palju häid vitamiine ja Omega rasvhappeid, mis meile ainult head teevad.  Me gusta (mulle meeldib)!
Meie pakutud oliiviõlide valikuga tutvu siin.

Ma olen aiainimene

peenar maisMõte sellest, et mul poleks aeda, oleks kohutav. Isegi siis, kui elasime kunagi ammu Tallinna kortermajas, oli mul oma aialapp, kus aeg-ajalt maasikaid rohida või hernestele keppe panna.

Ma pole mingi iluaednik, vaid kõigest tavaline rohenäpp, kes kevadpäikese soojenedes hakkab aiamajakesest külvipotte tuppa sättima ja istutab hiljem need tärganud taimekesed peenraserva või aiapotti. Käed peab mullaseks saama!
Aias töötamine on mõnus – värske õhk, tegevuse tulemus on kohe näha ja hooldatud aed tänab mind ilusate õitega, küpsete vaarikate-sõstardega, tilli ning peterselliga, tomati-kurgiga ja õhtuse rammestusega.
viinamarijapungadMeie kasvuhoone on teistmoodi koht – kuus aastat tagasi tuli mu mehele mõte, et nii suurt kasvuhoonet pole meile vaja (tal oli tuline õigus!) ja ehitas poolele alale põranda, tiris sisse diivani, laua, toolid ning soojakiirguri ning teatas pidulikult, et lehtla on avatud! Naudime seal esimesi grillimisi juba siis, kui aias veel hanged maas, sest kevadpäike kütab lehtlas olemise mõnusalt soojaks. Jahedal suveõhtul lülitame sisse soojakiirguri, et seal diivanil raamatut lugeda või sõpradega jutustada. Kasvuhoone lõhn on mõnus segu tomatitaimedest, lavendlist ja lilledest. Kasvuhoones kasvavad minu suured zen-lemmikud ehk viinamarjad. Neid on mul kolme sorti. Juba ongi õiekobarad valmis puhkemiseks ja täna sain hulga vääte  ära siduda.

maasikad õitsevadKastan hommikul kasvuhoones maasikad, taimed, viinapuud ja rõõmustan, sest kuu aja pärast saab meie pere juba oma maasikaid süüa.
Kevadel nõuab aed palju tööd. Nii ma siis sagin ja laotan sõnnikut, riisun ja kobestan, kaevan peenarde servasid ning võitlen võilillega. Küürutan lugematuid tunde tagumik taeva poole ja palvetan, endal ähvardav aiakühvel pihus, et: “Palun tule maa seest välja ja ära enam siia tule!”. Aga nood kollased sunnikud on järgmisel kevadel tagasi, sest olen oma naabrite arvates natukene napakas, et keeldun võilille oma aeda laskmast. Ja nii need naabrite võilillede valgete langevarjudega lapsukesed suvel mu aeda potsatavadki. Järgmisel kevadel algab kõik taas algusest….

09.04 043Mulle meeldib aia ärkamist vaadata. Mõni kevadlill lõpetab juba oma õitsemist, kuid puude pungad pole veel puhkenudki – nii erinevas tempos elab aed. Linnud askeldavad aias ja tiirutavad rõõmsalt paarikaupa. Ka sel aastal on laulurästas oma pesa meie sireliheki sisse pununud ja laanetuvide vahva “Uhhuu-huu” annab märku, et metsatukas on neil kodu. Näe, sain ühe tuvi pildile ka.

Välimeren aluen makuja

cropped-oliivid.jpg

Me tarjoamme hyviä makuja Välimeren maiden alueilta. Valitse tuotteet ja tee tilaus sähköpostiosoitteeseen: order@eluelamus.ee
amp_mastarres4

Ekstra-neitsytoliiviöly Arbequina
Tuottaja: Mas Tarres D.O.P. Siurana
Alkuperämaa: Espanja, Katalonia
Hinta: 250 ml (lasipullo) – 8.00 €
500ml (lasipullo) – 13.00 €
3 litra (pet pakkaus) – 36.00 €
5 litra (pet pakkaus) – 50.00 €


olis-aromaticsMaustettu ekstra-neitsytoliiviöly Arbequina
Tuottaja: Mas Tarres D.O.P. Siurana
Alkuperämaa: Espanja, Katalonia
Mausteet: 4 pippuria, rosmariini, Cayenne pippuri ja Provence mausteet

Hinta: 250 ml (lasipullo) – 8.00 €


amp_esoleEkstra-neitsytoliiviöly Arbequina
Tuottaja: E.Sole D.O.P. Siurana
Alkuperämaa: Espanja, Katalonia

Hinta:
1 litra lasipullo – 14.00 €
2 litra (pet pakkaus) – 24.00 €
5 litra (pet pakkaus) – 50.00 €


Ekstra-neitsytoliiviöly Arbequina ORGANIC
Tuottaja: D.O.P. Siurana
Alkuperämaa: Espanja, Katalonia

Hinta: 500 ml (lasipullo) – 14.00 €


f_vinagreBalsamico Mas Tarres Balsamico
Tuottaja: Mas Tarres D.O.P. Siurana
Alkuperämaa: Espanja, Katalonia

Hinta:
250ml (lasipullo) – 14.00 €
500ml (lasipullo) – 24.00 €


Ekstra neitsioliiviõli “Välimeren lahjapaketti”.Vahemere oliiviõlide komplekt
Pakkauksessa on 3x250ml:
Arbequina Kataluniasta, Nocellara del Belice Italiasta ja Koroneiki Kreikasta. 

Hinta: 3x250ml (lasipullot) – 25.00 €


Vihreät Arbequina oliivit, kivilläf_oliva_arbequina
Tuottaja: Mas Tarres D.O.P. Siurana
Alkuperämaa: Espanja, Katalonia
Hinta: 220gr (lasipurkki) – 4.00 €


f_pate_olivaVihreän oliivin patee (Arbequina pate)
Tuottaja: Mas Tarres D.O.P. Siurana
Alkuperämaa: Espanja, Katalonia
Hinta: 120gr (lasipurkki) – 4.00 €


f_oliva_negraMustat oliivit, kivillä
Tuottaja: Mas Tarres D.O.P. Siurana
Alkuperämaa: Espanja, Aragon
Hinta: 220gr (lasipurkki) – 4.00 €


f_pate_negraMustan oliivin patee (Arbequina pate)
Tuottaja: Mas Tarres D.O.P. Siurana
Alkuperämaa: Espanja, Katalonia
Hinta: 120gr (lasipurkki) – 4.00 €

Emadepäev

Kallile emale.
Hoolin ja sind armastan, mu emakene hea.
Oled mulle armsam sa, seda meeles pea!

(Need on read selle kena kaardi siseküljelt)

Emadepäeva hommik on alati kõige toredam. Kuulen ja kuulatan laste askeldusi ning püüan aimata, et mismoodi siis sel korral? Kas ootab mind hommikusöök, kook või laste tervitused kui alumisele korrusele jõuan. Seekord oodati mind kallistuste ja heade soovidega ning kinkide avastamine võis alata. Poja isetehtud kaart (seal pildil) on tõesti seda kunstiõpetuse tunnis saadud hinnet 5 väärt ja tütre isetehtud kookose-sidruni-virsiku kehakoorija lõhnas imehästi. Lisaks veel uus, põnev  e-raamat Labürindijooksja järg. Saan siis selle enne uue osa filmiesilinastust ära lugeda ja lapsi veidi õrritada, et vot mina nüüd tean mismoodi see lugu lõpeb:). Ühele kingile vihjas kaart, et leian selle õuest, maja nurga taha peidetuna. Ja seal ta seisis – ammune unistus, Jaapani kirss.
Peale ühist hommikusööki haarasime labidad ja soovisime talle head uut elu meie aias. Eks järgmisel aastal saame juba nautida tema õiteilu.

Nii nagu alati Emadepäeval, oli ka seekord meie pidupäev jagatud osadeks ehk siis külastame minu ema Arukülas ja õhtul minu ämma Vääna-Postil.  Ämma mõiste on miskipärast sageli negatiivse alatooniga, kuid minu mehe ema on selle stereotüübi lõhkujaks: hooliv ja hoolisev, soe ja südamlik, abivalmis ja vaimukas. Lisaks veel hea reisikaaslane ja cool vanaema minu lastele.

Minu ema on õpetanud mind töökaks ja tubliks. Olen selle eest talle igavesti tänulik, sest ma ei karda tegelikult midagi ega jää hätta ei puid raiudes ega köögis kokates. Ka rohenäpu-geeni andis ta mulle sünnihetkel kaasa, ning tema juurde minnes teen enamasti esmalt tiiru aias ja alles siis jõuan tuppa. Sest seal õitseb alati midagi või saab hernepeenra või tikripõõsa taha kükitada ja lasta värskusel hea maitsta.
Minu ema kodu on minu lapsepõlvekodu. Sinna jõudes kohtun ma alati mõne mälestusega, on see siis mööblitükk, rehealuse seinale toetuv reha  või aias õitsev kirsipuu. Teatav nostalgialaks kostitab seal alati. Nii ka sel korral.
IMG_8912Tegime tütrega väikese jalutuskäigu eemal õitsevate kollase ploomi ehk alõtšapuudeni ja korjasime aasalt suure kimbu nurmenukke. Küll need lõhnasid hästi, ja milline sumin veel puude all oli. Kimalased ja mesilased olid tööhoos õienektari kogumisega.
Nautisime head sööki ja jooki ning pildistasime aias seda kevadist ilu.
Õhtuks sõitsime ämma juurde. Seal oli meespere üllatanud sushivaagnatega. Nüüd ma siis tean kustkohast edaspidi maitsvat sushit tellida:). Nautisime ka seal head sööki ja jooki ja seda siginat-saginat, justkui nagu oleks sattunud suure Itaaliapere õhtusöögile. Kõvahäälselt jutustada, naerda ja vaielda armastab see seltskond sageli, mis teeb selle olemise seal ütlemata armsaks ja lõbusaks.

Meisterdasime lastega vanaemadele-emadele “Heade soovide purgid”, millest nad iga päev uue soovi või päeva sõnumi võtta saavad. Seal on soove lastelt ja lastelastelt.
“Igatsen sinu tehtud pasteeti”, “Vali endale mõni uus ja huvitav raamat”, “Oled mulle väga kallis!”, “Helista täna mõnele lapselapsele” ja nii edasi soovid rõõmustavad nüüd meie emade päevi.

Mul on suur rõõm olla ema, tütar ja minia.