Hiiumaa neli aastaaega

kassari lahtEesti saartest on minu vaieldamatu lemmik Hiiumaa. Öeldakse, et kohad ja inimesed tulevad meie juurde kindla eesmärgiga ja just õigel ajal.

Täpselt nii oli minul Hiiumaaga. Sain endale aastaid tagasi hea sõbra kaudu sõbrannaks hiidlanna ja peale seda oleme perega saarel sagedased külalised. Hiiumaale mõeldes kangastuvad silme ette pildid Kassari lahest, lindude parvedest, kaluritest, lammastest, kes Villavabriku juures karjamaal söövad, tuulikust, Viinamäe tigudest, kadakatest ja villastest kinnastest.

vanaema aedSuved, jah suved on ikka need mis saarele meelitavad. Avastusretked ja ringsõidud saarel, kohalike söögikohtadega tutvumised, peesitamised ning jalutuskäigud rannas. Pikad valged ööd kadakasalus lõkke ääres, suitsuahven ja alati lõbus seltskond. Käina taga tuhamäel olen pildistanud lummavat Kassari lahevaadet ning päikeseloojangut kümneid ja kümneid kordi – neist igaüks omamoodi eriline, kordumatu. Vanu taluhooneid ja tuulikuid imetlen ikka veel – midagi arhailiselt rahustavat on neis. Ja ilusad alevilinnaku majad mis upuvad suviti lillemerre; roosid, saialilled, hortensiad, võõrasemad, floksid, liiliad, petuuniad ja daaliad. Kõike on kuhjaga.

sügis rabasSügisel oleme saanud tunda tormi raevu – looduse meelevallas asuv saar on omamoodi liigutav ja ehe. Häälekate lindude parved lahel on suuremad kui kunagi varem – kogunetakse pikaks teekonnaks. Keset saart asuvas rabas on kanarbiku ja madalatelt mändidelt peegelduvad toonid nii ilusad, et tekib tahtmine pintsli järele haarata. Uitan pikalt Kärdla tänavatel vanade majade vaatemängu jälgides: vildakad väravad, värvidest paakunud seinad, pitskardinatega aknad – kes küll elavad neis vanades majades, mis elu need majad on endas kandnud? Saare põhjaküljel, Lehtma sadama kail istun ja vaatan merd – nii sile ja liikumata, et lausa unes tundub see. Sügisel on mitu palet.

kassari talvelTalv oma külma ja karge olemusega on andnud mu perele unustamatu vaatepildi Kassari lahest, mis on muutunud tõeliseks talve muinasjutu maaks. Paks lumi, sillerdav päike ja karge pakane tegid 2009 aasta 1. jaanuari unustamatuks. Nii ilusat talveilma ja aastavahetust pole peale seda olnudki; ilus loodus, head sõbrad, naer ja külmast punased põsed mida saunalaval hiljem soojendatud sai. Vaikus ja rahu käivad talvise Hiiumaa juurde – magav maa on kaunis.

kevad aorjaku rannas hiiumaalLumevaesel kevadel on meri kargelt erksinine. Orjaku sadamas podiseb üksik kaluripaat merele ja korraga meenub mulle mälupilt lapsepõlvest, Muumitrollide raamatust. Kevadpäike soojendab ja on aedadesse toonud siniliiliate sinimere, lumerooside valged õied ja märtsikellukeste padjad. Maa tärkab talveunest, kasemahl voolab ja luikede parved on lahel tagasi. Kevadel on saarel väga ilus!