Kuldne oliiviõli

OLYMPUS DIGITAL CAMERAMinu tutvus oliiviõliga sai alguse kümne aasta tagusest reisist Toskaanasse, kus hotelli asemel rentisime sõpradega farmimajutuse.  Jah, olin ka varem oliiviõlist kuulnud, kuid kodus selle teadlikku tarbimist polnud. Oli ikka eestimaine rapsiõli või päevalilleseemneõli. Selles sai pannkook rõõmsalt praetud. Ja kuhu seda õli mujale kasutadagi?

Seal Toskaanas ootas meid maikuises soojuses imeline vaade orgu, mägedele ja oliivipuude istandustele ning köögilaual tervitas meid pudel pererahva istandustest pärit oliiviõli, karp vabakana mune ja kausitäis apelsine. Mekkisime seda oliiviõli esialgu vargsi ja tilgutasime itaaliapäraselt saiaviilule, hommikul praadisime selles mune ja olime õnnelikud. Õli maitses väga hea, oli selline puuviljaline ja kuldkollane. Peale paaripäevast päikesetutvust kasutasime seda ka jahutava kreemina, et päiksepõletusest toibuda. Ja õli maitses iga päevaga üha enam, valasime salatile ja saiale ning mekkisime lusikaotsalt lisaks. Kui meie külaskäigu kuuendal õhtul peretütar hoolitsevalt küsis, kas kõik on majas korras ja kas meil kõike ikka jagub, siis teatas mu sõbranna, et õli on otsas. Peretütar vaatas meid ehmunul pilgul ja ta silmad läksid ülisuureks nagu Bart Simpsonil. Otse loomulikult saime uue pudeli tarbimiseks ja puhkus võis jätkuda.

IMG_9963Ostsime õli kaasa ja toppisime kohvrisse. Saime pudelid tervelt Eestisse. Nautisime kuni jagus ja siis ostsin Eestis jälle rapsiõli – olin tagasi vanas mustris.
Ka Provence-reisilt naasime sealse oliiviõliga ja aastad hiljem tõstsin Hispaaniast koju jõudes köögikapile uhke pudeli heamaitselist oliivõli, jumalate nektarit. Viimastel aastatel võtsin Hispaania elu-oluga tutvumiseks pikemalt aega. Esimesel poeskäigul tõuseb sealses kliimas ja interjööris olles alati käsi oliiviõli haarama (loomulikult müüakse seal ka muid õlisid, rapsiõli kaasa arvatud) – oliiviõli käib Vahemere köögiga lihtsalt käsikäes. Kasutan seda salatikastmes (segan balsaamiko, sidrunimahla ja maitsetaimedega, sekka värskelt jahvatatud musta pipart), tilgutan krõbedale batoonsaia viilule (muide, Hispaanias ei ela keegi ilma selle pika saiata päevagi), segan mitmetesse riisiroogadesse, praen sellega ja marineerin grillimiseks liha. Isegi austrite valmistamiseks kasutan. Seda lihtsalt kulub igale poole ja maitseb hästi. Loomulikult pakuti erinevates elamistes, mida aastate jooksul perega rentisime ikka alati seda oma istanduse toodangut – hispaanlased on lahked omatehtud oliiviõli jagama. Leidsime nende aastate jooksul ka oma lemmiku – Siurana piirkonna istanduste õlid.

IMG_3563Viimati, kui Hispaaniast autoga koju sõitsime, pakkisin oskuslikult pagasiruumi märkimisväärse koguse ja olin kindel, et sellest jagub kauaks. Kuid pidin peale aastavahetust tõdema, et viimane punsu on poolik ja vaja uut otsima hakata. No meil tegelt suur pere ka.
Oliivipuid on Hispaanias igal pool ja eriti kenad on puud kevadeti aprillis, puude õitsemise aegu. Siis on nende ümber magus-kirbe lõhn ja mõnus mesilaste sumin. Vanade oliivipuude tüved on krobelised ja kõverad ning puud koogutavad väärikalt maa poole. Istanduste hooldamine on tohutu töö – varahommikul juba saetakse, lõigatakse vanu oksi, kastetakse istandusi (enamasti on puude vahel rivis kastmissüsteemid), kobestatakse pinnast ja jälgitakse puude kasvu.

IMG_3610Istanduste vahel sõites kohtasin enamasti farmereid väikeste traktoritega askeldamas – hea oliiviõli tuleb suure töö ja vaevaga.
Oliiviõli kasulikkusest ei hakka ma rääkima, sest ma ei tea kui palju ta midagi halba langetab (kolesterooli äkki) ja mida ennetab. Kuid ma tean, et ta sisaldab palju häid vitamiine ja Omega rasvhappeid, mis meile ainult head teevad.  Me gusta (mulle meeldib)!
Meie pakutud oliiviõlide valikuga tutvu siin.