Emadepäev

Kallile emale.
Hoolin ja sind armastan, mu emakene hea.
Oled mulle armsam sa, seda meeles pea!

(Need on read selle kena kaardi siseküljelt)

Emadepäeva hommik on alati kõige toredam. Kuulen ja kuulatan laste askeldusi ning püüan aimata, et mismoodi siis sel korral? Kas ootab mind hommikusöök, kook või laste tervitused kui alumisele korrusele jõuan. Seekord oodati mind kallistuste ja heade soovidega ning kinkide avastamine võis alata. Poja isetehtud kaart (seal pildil) on tõesti seda kunstiõpetuse tunnis saadud hinnet 5 väärt ja tütre isetehtud kookose-sidruni-virsiku kehakoorija lõhnas imehästi. Lisaks veel uus, põnev  e-raamat Labürindijooksja järg. Saan siis selle enne uue osa filmiesilinastust ära lugeda ja lapsi veidi õrritada, et vot mina nüüd tean mismoodi see lugu lõpeb:). Ühele kingile vihjas kaart, et leian selle õuest, maja nurga taha peidetuna. Ja seal ta seisis – ammune unistus, Jaapani kirss.
Peale ühist hommikusööki haarasime labidad ja soovisime talle head uut elu meie aias. Eks järgmisel aastal saame juba nautida tema õiteilu.

Nii nagu alati Emadepäeval, oli ka seekord meie pidupäev jagatud osadeks ehk siis külastame minu ema Arukülas ja õhtul minu ämma Vääna-Postil.  Ämma mõiste on miskipärast sageli negatiivse alatooniga, kuid minu mehe ema on selle stereotüübi lõhkujaks: hooliv ja hoolisev, soe ja südamlik, abivalmis ja vaimukas. Lisaks veel hea reisikaaslane ja cool vanaema minu lastele.

Minu ema on õpetanud mind töökaks ja tubliks. Olen selle eest talle igavesti tänulik, sest ma ei karda tegelikult midagi ega jää hätta ei puid raiudes ega köögis kokates. Ka rohenäpu-geeni andis ta mulle sünnihetkel kaasa, ning tema juurde minnes teen enamasti esmalt tiiru aias ja alles siis jõuan tuppa. Sest seal õitseb alati midagi või saab hernepeenra või tikripõõsa taha kükitada ja lasta värskusel hea maitsta.
Minu ema kodu on minu lapsepõlvekodu. Sinna jõudes kohtun ma alati mõne mälestusega, on see siis mööblitükk, rehealuse seinale toetuv reha  või aias õitsev kirsipuu. Teatav nostalgialaks kostitab seal alati. Nii ka sel korral.
IMG_8912Tegime tütrega väikese jalutuskäigu eemal õitsevate kollase ploomi ehk alõtšapuudeni ja korjasime aasalt suure kimbu nurmenukke. Küll need lõhnasid hästi, ja milline sumin veel puude all oli. Kimalased ja mesilased olid tööhoos õienektari kogumisega.
Nautisime head sööki ja jooki ning pildistasime aias seda kevadist ilu.
Õhtuks sõitsime ämma juurde. Seal oli meespere üllatanud sushivaagnatega. Nüüd ma siis tean kustkohast edaspidi maitsvat sushit tellida:). Nautisime ka seal head sööki ja jooki ning seda siginat-saginat, justkui nagu oleks sattunud suure Itaaliapere õhtusöögile. Kõvahäälselt jutustada, naerda ja vaielda armastab see seltskond sageli, mis teeb selle olemise seal ütlemata armsaks ja lõbusaks.

Meisterdasime lastega vanaemadele-emadele “Heade soovide purgid”, millest nad iga päev uue soovi või päeva sõnumi võtta saavad. Seal on soove lastelt ja lastelastelt.
“Igatsen sinu tehtud pasteeti”, “Vali endale mõni uus ja huvitav raamat”, “Oled mulle väga kallis!”, “Helista täna mõnele lapselapsele” ja nii edasi soovid rõõmustavad nüüd meie emade päevi.

Mul on suur rõõm olla ema, tütar ja minia.